8. novembril 2024 toimus Fotografiskas ja veebis SENSUSe 25. sünnipäeva konverents "VAIMNE TERVIS: VÄLJAKUTSED JA VÕIMALUSED". Konverentsil osalenud esinejatele oli võimalus esitada küsimusi, kuid kõigile ei jõudnud paneeldiskussiooni ajal vastata. Järgnevalt on esitatud vastused neile küsimustele:
1. Kuidas siiski ära tunda maskeeritud ja hästi funktsioneerivat ASH (autismispektri häiret) ja kuidas eristada seda muudest teemadest? Mille poolest sekkumine erineb?
Vastab Inga Grinberg, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut:
Kõrge kognitiivse võimekusega, hästi “maskeeritud” ASH-ga inimest on keeruline ära tunda. Maskeerimist iseloomustab komplekssus ja dimensionaalsus, nagu ka ASH-d. Maskeerimine võib katta kõiki eluvaldkondi alates suhtlusolukordadest lõpetades tervisega seonduvaga. Toimetulekustrateegiad pole sarnased teise ASH-ga inimese omadega.
Lähedastele või sõpradele võib silma jääda aastaid kestvad probleemid sotsiaalsete olukordade tõlgendamisel, korduv ülemäärane juurdlemine ja muretsemine sotsiaalsete olukordade üle, sots olukordade vältimine või sots olukorras sõbra, tuttava või lähedase kaasatuse vajadus. Sageli tajutakse väljajäetust, mittekuulumist või tõrjutust, ollakse ülitundlik teiste arvamuse osas, tõlgendatakse neutraalseid olukordi vaenulikult.
Mõnel ASH-ga inimesel on esiplaanil kehalised sümptomid, valud. Levinud kaebus on peavalud (migreen), kõhuvalud (seedetrakti probleemid) jm mille vallandumisel on seos sots olukordadega, kindlate inimestega suhtlemisega, grupis viibimisega (töökoosolek), grupitööde vm.
Põhisekkumistes lähtutakse valdavalt psühhoteraapia põhiprintsiipidest – tegeletakse probleemidega, mis on inimese pöördumise põhjuseks või raskuskohaks (paarisuhe, suhted kolleegidega, kaasuvad häired, nt söömishäire, sotsiaalfoobia, paanikahood, OCD, sõltuvushäire jms). ASH diagnoos on siinkohal kriitilise tähtsusega, et valida raviks sobivaid sekkumisviise, mis arvestaksid ASH spetsiifilise sümptomaatikaga, mis võivad olla probleemi säilitavaks mehhanismiks.
2. Õpilasele on pandud esiplaanil ASH, ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäiret) ei kinnitatud, on raskusi tähelepanu hoidmisega rasketel/mitte huvipakkuvatel teemadel. Kas lähenemine erinev ath/ash?
Vastab Inga Grinberg, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut:
ASH puhul on tegemist ka raskustega kognitiivses paindlikkuses, mille puhul tahtliku tähelepanu hoidmine on raskendatud. Tähelepanu võib kiiresti hajuda ja huvi puudusel (ebahuvitavad tegevused, vaimset pingutust nõudvad tegevused, kohustused jm) on keskendumine raske või võimatu. ATH-ga inimene on rohkem motiveeritav ja kaasatav koostööks, ASH jäikuse ja paindumatuse tõttu on ASH-ga inimesed raskemini kaasatavad. ASH vajab sekkumistes ATH-st erinevamat lähenemist.
3. Kas ATH ja ASH füüsilisi komorbiidsusi kaardistatakse, arvestatakse?
Vastab Inga Grinberg, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut:
Täiskasvanute ASH diagnoosimine on keeruline, häire kliinilist avaldumisvormi ja kaasnevaid komorbiidsusi (sh ATH) tundvaid spetsialiste ja tõenduspõhiseid mõõdikuid napib. Iga ASH/ATH patsiendi puhul on ravilähenemine kliiniku ravimeeskonna spetsiifiline.
Eestis puudub ühtne ravijuhis, mille järgi diferentsiaaldiagnostika etappides juhinduda.
4. Küsimus ASH kohta. Kas huvi puudumine teiste inimeste vastu ja suhete vältimine on omane antud häire patsientidele või vajavad nad lähedasi suhteid siiski?
Vastab Inga Grinberg, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut:
Lähisuhte vajadus sõltub konkreetsest inimesest ja ka ASH sümptomaatikast. Üldiselt on ASH-ga inimesed ja nende vajadused väga erinevad. Oma praktikale toetudes olen näinud väga erinevaid suhte- ja kooseluvorme. On inimesi, kes on õnnelikud pikajalises toetavas paari- või peresuhtes ja inimesi, kes ei vaja lähedust ega kooselu või lähtuvad nende vajadused teatud perioodil suuremast/väiksemast läheduse vajadusest. On ASH-ga inimesi, kes on rahul üksi elades või valivad nö “visiitkooselu” või “kaugsuhte” vormi eesmärgiga reguleerida oma privaatsuse vajadust.
5. ASH ülitundlikkus-komorbiidne söömishäire/toiduaine mittesöömine on pigem tekstuuri mittetalumine/eelistamine? (nt toit peab krõmpsuma; supid on ligased)?
Vastab Inga Grinberg, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut:
See on väga hea küsimus peegeldades väga täpselt ASH-ga inimese raskusi ja diagnoosi keerulisust. ASH-ga inimesed jagunevad söömise osas üldjoontes kaheks: need kellel on probleemid söömisega/toitudega/tekstuuride-lõhnade-maitsetega ja need kellel pole mingeid probleeme söömise ega toitudega. Need kellel on söömise/toitude osas ülitundlikkus jagunevad omakorda kolmeks: üks grupp, kellel on jäigad toiduga seotud psühholoogilised uskumused (“toit teeb paksuks”, “liha ei tohi süüa”, “liha teeb kõhu liiga täis”, “veganlus on ainuõige”, “täiskõhutunnet ei tohi olla”,”pean olema kindlas kaalus”, “ma ei tohi grammigi juurde võtta”, jne, teine grupp, kellel on toiduga seotud sensoorne ülitundlikkus (toidu lõhn, tekstuur, maitse jne), kolmas grupp, kellel on mõlemad variandid. Lisaks pole ühtegi ASH-ga inimest, kellel oleksid söömise või toiduga seotud sarnased raskused. Üks ei talu krõmpsuvat toitu, teine sööb ainult krõmpsuvat toitu.
Lisaks on ASH-ga inimesi, kellel on häiritud nälja- ja täiskõhutunde või toidu maitsete tajumine. Nad võivad olla söömata-joomata tajumata nälja/janutunnet või süüa korraga ülemääraseid koguseid tajutamata täiskõhutunnet. On ASH-ga inimesi, kellele on vastumeelne kogu söömise protsess (toiduainete tekstuur, närimine, neelamine, surve- ja ebamugavustunne kõhu piirkonnas peale söömist jm). Sellega kaasnevad mitmed ohud tervisele: alatoitumine, ühekülgse või vähevariatiivse toitumise tõttu toitainete puudus organismis, meeleoluprobleemid jm.
6. Kas ASHga inimene võib ka ise aktiivselt “otsida”/“nõuda” endale isiksusehäire diagnoosi, sest ekslikult peab seda oma murede põhjuseks?
Isikusehäire diagnostilised kriteeriumid on paljudes tunnustes sarnased ASH sümptomitele. Nende eristamine pole tavainimesele jõukohane. ASH sümptomitega inimene hakkab vastust oma raskustele sageli otsima isikusehäirest kuna need kirjeldavad paljuski ASH tunnuseid. Varasemad ASH diagnostilised kriteeriumid hõlmasid ka intellektipuuet ja keelelise ning motoorika arengu mahajäämust, millega kõrge kognitiivse tasemega ja keeleliselt võimekad inimesed end ei samasta.
7. Millised on teie ootused rehabilitatsiooniteenuste osutajatele ühiste patsientide-klientide osas?
Vastab Katrin Orav, psühhiaater:
Koostöö osas rehabilitatsiooniteenuste spetsialistidega vajame aeg-ajalt jooksvat infot uute teenuste või programmide lisandumisel. Ühise patsiendi korral on toredaks tavaks igal spetsialistil oma osa hästi teha ja murede ilmnemisel meeskondlikult kohtuda. Ravi, psühhoteraapia ja rehabilitatsioon peaksid toetama klienti ja olema optimaalselt koordineeritud, kindlasti ei soovita näiteks psühholoogi individuaalteenust "duubeldada".
Tegevusjuhendaja või sotsiaaltöötaja on teretulnud koos kliendiga arsti vastuvõtule, kuna vajadus klienti toetada ravimite korrektses kasutamises võib eeldada raviskeemist ühest arusaama.
8. Kas on tulevikus on lootust, et perearst saab taas saatekirju kliinilise psühholoogi vastuvõtule väljastada?
Vastab Karin Tulmin, Tallinna kliiniku juhataja:
Perearstidel on jätkuvalt võimalik väljastada saatekirju kliiniliste psühholoogide vastuvõttudele, eelduseks on asutusel kehtiv Terviseameti tegevusluba ning Tervisekassaga sõlmitud leping iseseisva kliinilise psühholoogi teenuse osutamiseks. Käesolevalt ei ole Sensus Tervisekassaga seda liiki lepingut sõlminud ning kliinilise psühholoogi vastuvõtule on võimalik pöörduda otse - teenuse eest saab tasuda ise, küsida rahastust tööandjalt (nt mõne erakindlustuse kaudu), kohalikult omavalitsuselt või läbi meie koostööpartnerite.
9. Mul on väga kurb meel, et perearstina ei ole ma enam ammu oma patsiente Sensusesse saanud saata, sest neid ei panda isegi ootejärjekorda. Kas praegu panete?
Vastab Karin Tulmin, Tallinna kliiniku juhataja:
Pakume aegu Sensuse Tallinna, Pärnu ja Paide keskustesse meie tasulise hinnakirja alusel, palume patsientidel meie registratuuriga ühendust võtta ning kindlasti leiame sobiva vastuvõtuaja!