Valu

Valu, sealhulgas krooniline, võib esineda koos mitmete psüühika- ja käitumishäiretega (kõige sagedamini koos ärevushäiretega), samuti olla erinevate krooniliste haiguste härivaks lisasümptomiks. Umbes 7% inimestes kannatab mingil elupeiroodil kroonilise valu käes.

Valu on ebameeldiv sensoorne ja emotsionaalne kogemus, mis seostub tegeliku või potentsiaalse koe kahjustusega. Valu püsima jäämist mõjutavad erinevad tegurid, nende hulgas stressiga toimetuleku oskused, uskumused valu kohta, hirm valu ees ning käitumuslikud reaktsioonid valule. Krooniliseks nimetatakse valu, mis on kestnud 6 kuud või kauem. Valu on alati subjektiivne kogemus, mille intensiivsust, kestvust ja toimetulekut mõjutavad erinevad bioloogilised, psühholoogilised ning sotsiaalsed tegurid. Nende tegurite mõjutamise läbi on võimalik muuta subjektiivset valukogemust.

Kroonilise valu ravis on efektiivseks osutunud erinevad kognitiivse ja käitumusliku ning metakognitiivse teraaapia tehnikad (Gatchel jt, 2006): käitumise modifitseerimine ja uute valuga toimetuleku oskuste õppimine, tähelepanutreening ja vaimsetest sündmustest distantseerumine (detached mindfulness) (Wells,1990), lisakomponendina lõdvestumisharjutused (progresseeruv lihaslõdvestus, kujutlustehnikad). Õpitud tehnikaid harjutatakse kodutööna. Teraapia peaeesmärk on tõsta elukvaliteeti ja tunnetatud võimekust, vähendada vältimist ja hirmu valu ees ning õpetada paremaid toimetulekustrateegiaid. Oluline on ka aktiivsuse reguleerimine, saavutamaks parimat võimalikku raviefekti.

Teraapia vorm: individuaalne
Teraapia maht: 4-12 seanssi

Psühhodiagnostika: seisundi, uskumuste ja kaasuvate probleemide hindamiseks, sekkumiste planeerimiseks ning efektiivsuse jälgimiseks kasutatakse vajadusel erinevaid psühhomeetrilisi teste.

IMAGO