Obsessiiv-kompulsiivset ehk sundhäiret iseloomustavad korduvad obsessioonid ehk sundmõtted või kompulsioonid ehk sundteod. Obsessiivsed mõtted on ideed, kujutlused või impulsid, mis tungivad stereotüüpsel viisil pidevalt inimese teadvusse. Need häirivad inimest peaaegu alati ning inimene püüab neid sageli, kuigi edutult, maha suruda. Mõtteid kogetakse siiski kui oma mõtteid, ehkki need on tahtmatud ja sageli vastumeelsed. Võimalike ohtlike või ebameeldivate tagajärgede ärahoidmiseks ja sundmõtetega kaasneva ärevuse vähendamiseks kasutatakse rituaalseid käitumisi (sundtegusid). Isik ei naudi sundtegusid ning mõistab tavaliselt sellise käitumise mõttetust, kuid kogeb tugevat ärevust, kui jätab rituaalse käitumise sooritamata. Sundmõtted ja -teod tekitavad inimesele märkimisväärset stressi ning takistavad igapäevaeluga normaalset toimetulekut. Tüüpiliselt sundmõtted on seotud saastumisega, korra või sümmeetriaga, kahtlemisega, agressiivse või hirmutava teoga ning seksuaasete kujutlustega. Sagedasemad sundteod on pesemine, puhastamine, koristamine/sättimine, kontrollimine, mõne tegevuse kordamine (nt ukseläve ületamine kindel arv kordi) ja kogumine. Sundteod võivad olla ka vaimsed rituaalid, näiteks „turvalise numbri” loetlemine või „turvalise mõtte” kordamine, häirivat mõtet või kujutluspilti korrigeeriva mõtte mõtlemine või kujutluspildi loomine. Tavaliselt peab isik rituaale kaitseabinõuks mõne tegelikult ebatõenäolise sündmuse vastu või kasutab neid vähendamaks irratsionaalset vastutust sündmuste ees, mis võiks olla talle/teistele ohtlik või tema enda esile kutsutud.
Obsessiiv-kompulsiivse häire puhul kasutame eksponeerimist koos reaktsiooni peatamisega ning metakognitiivset teraapiat kombineerituna psühhofarmakonidega.
Eksponeerimisravi (Greist jt 2003) peaeesmärgiks on ärevuse vähendamine läbi kardetud stiimulitega (obsessiivsed mõtted, ärevus) kokkupuutumise ja ilma sundtegusid (turvalisuskäitumisi) sooritamata. Teraapia algul selgitatakse häire säilimismehhanismid: sundmõtted, rituaalsed käitumised, ärevuse sagedus ja määr, negatiivsed uskumused, metauskumused (mõtte-teo kokkusulamine, vastutus). Järk-järgulise eksponeerimise läbi vähendatakse ärevust ja vaidlustatakse negatiiveid uskumusi. Metakognitiivne teraapia keskendub mõtisklemise protsessile ja mõtetele omaenda mõtete kohta (Wells, 2009). Teraapias hinnatakse ennekõike patsiendi obsessiivsete mõtete protsessi, uskumusi selle kohta ning kasutuid strateegiaid (rituaalid) mõtete ja tunnetega toimetulekuks. Erinevate metakognitiivsete tehnikatega hinnatakse ja testitakse uskumuste realistlikkust ning arendatakse kohasem suhtumine oma mõtetesse ja uskumustesse. Teraapias harjutatakse mõtete ja emotsioonide aktsepteerimist ning nendest distantseerumist.
Teraapia vorm: individuaalne
Teraapia maht: 10-18 seanssi
Psühhodiagnostika: seisundi, ebakohaste uskumuste ja metamõtete hindamiseks, ravi planeerimiseks ning efektiivsuse jälgimiseks kasutatakse vajadusel erinevaid psühhomeetrilisi teste.