Paanikahäirele on iseloomulikud korduvad rasked ärevushood ehk paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning on seetõttu isikule ootamatud ja prognoosimatud. Ärevusseisundiga kaasnevad mitmed kehalised sümptomid: näiteks südamekloppimine, pingetunne rindkeres, hingamisrütmi muutused, higistamine, nõrkus- ja ebareaalsustunne. Sageli esineb surmahirm, hirm kaotada enesekontroll, minestada või hulluks minna. Hood kestavad tavaliselt minuteid, kuid vahel ka kauem. Paanikahoo ajal tugevnevad hirm ja somaatilised sümptomid sedavõrd, et patsient katkestab käimasoleva tegevuse ja lahkub situatsioonist sageli kiirustades või põgenedes, sõltumata sellest, kus ta parasjagu viibib. Paanikahäire esineb sageli koos agorafoobiaga. Viimase korral kardab ja/või väldib isik olukordi, kus abi pole kättesaadav või kust on raske lahkuda, kui peaks tekkima paanikahoog. Sagedasemad agorafoobsed olukorrad on ühistranspordiga või lennukiga sõitmine, üksi kodus viibimine, poes käimine jms. Paanikahoogudele lisandub sageli püsiv hirm paanikahoogude kordumise ees. Paanikahäire on sageli sekundaarne häire, mis kaasub mõne teise ärevushäirega (näiteks üldistunud ärevushäirega, sotsiaalfoobiaga vms).
Paanikahäire ravis on teaduslikult tõestatud efektiivsusega kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia tehnikaid.
Paanikahäire kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia (Clark, 1986) peamiseks eesmärgiks on vähendada häire säilimismehhanisme (turvalisuskäitumised, vältimine, suurenenud enesejälgimine), mis suurendavad ja hoiavad alles hirmu ärevussümptomite ees. Teraapias otsitakse üles ja jäetakse ära erinevad turvalisuskäitumised ning vältimine, mille kasutamine vähendab ärevust küll ajutiselt, kuid pikemas perspektiivis säilitab ja süvendab seda ning negatiivseid tõlgendusi. Teraapias õpitakse vaidlustama ärevust võimendadavaid katastroofimõtteid ning tehnikaid ärevusega toimetulekuks. Ärevusseisundile järk-järgulise eksponeerimise abil vaidlustatakse ärevust säilitavaid katastroofimõtteid ning harjumise läbi vähendatakse ärevuse määra ja kestvust.
Teraapia vorm: individuaalne
Teraapia maht: 4-10 seanssi
Psühhodiagnostika: seisundi ja kaasuvate häirete hindamiseks, ravi planeerimiseks ning efektiivsuse jälgimiseks kasutatakse vajadusel erinevaid psühhomeetrilisi teste ja intervjuusid.