Söömishäirete korral tähtsustab inimene ülemääraselt oma kehakaalu- ja figuuri ning tema enesehinnang sõltub peamiselt sellest, kuivõrd kehakaal vastab isiku seatud ebarealistlikele standarditele. Kõige sagedasemad söömishäired on anorexia nervosa, bulimia nervosa, liigsöömishood ja täpsustamata söömishäire. Anorexia nervosale on iseloomulik patsiendi poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu alandamine. Bulimia nervosale on iseloomulikud korduvad liigsöömissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena patsient võtab kasutusele äärmuslikke meetmeid toidu paksuks tegeva mõju vähendamiseks. Sageli esineb patsientidel mõlemale söömishäirele iseloomulikke tunnuseid või ühe häire asendumine teisega. Liigsöömishoogudele on iseloomulik korduv ülemäära suure toidukoguse tarbimine, millele võib järgneda toidu paksukstegeva mõju vähendamiseks äärmuslike vahendite kasutamine. Täpsustamata söömishäire diagnoositakse juhul kui patsient ei vasta anoreksia, buliimia ega mõne muu söömishäire kriteeriumitele, kuid patsiendil on mitmeid söömishäiretele iseloomulikke sümptomeid. Ravi on sarnane muude söömishäirete ravile ja sõltub konkreetse patsiendi sümptomaatikast.
Söömishäirete puhul kasutame kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia meetodeid.
Söömishäirete ravi eesmärgiks on muuta probleemset söömiskäitumist (äärmuslikud dieedid, ebaregulaarsed toidukorrad, toidukoguste piiramine, toidu tahtlik väljutamine, võimetus toidukoguseid kontrollida) ning kehakaalu ja -kuju ülemäärast tähtsustamist ning ebafunktsionaalseid veendumusi iseenda ja oma keha kohta. Anorexia nervosa kognitiiv-käitumuslikus psühhoteraapias (Garner jt, 1997) selgitatakse välja söömishäire individuaalsed säilimismehhanismid. Teraapia käigus õpitakse söömiskäitumist muutma selliselt, et taastuks normaalne toitumine ja kehakaal. Kliendile õpetatakse muutma ebafunktsionaalseid mõtteid, uskumusi ja mõttemustreid seoses kehakaalu- ja kujuga.
Bulimia nervosa kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia (Fairburn, 1985) algab bulimia kognitiivse olemuse ja söömishäire säilimismehhanismide selgitamisest. Käitumuslike tehnikate abil õpetatakse klienti ennetama söömishooge (näiteks regulaarsete toidukordade pidamine, alternatiivsete tegevuste planeerimine) ning vältima toidu väljutamist või lahtistite kuritarvitamist. Kognitiivsete tehnikate abil hinnatakse ja muudetakse negatiivset mõtlemist ning hoiakuid, tegeletakse enesehinnanguga ning õpitakse probleemilahendusstrateegiaid. Liigsöömishoogude ja/või sellest tingitud kehakaalu tõusu korral kasutatakse erinevaid kognitiiv-käitumusliku psühhoteraapia tehnikaid: modifitseeritakse ebakohast söömiskäitumist ja seda säilitavaid negatiivseid mõtteid ning uskumusi.
Teraapia vorm: individuaalne ja/või kehakaalu alandamise kognitiiv-käitumisteraapia (vt grupiteraapiad)
Teraapia maht: vastavalt vajadusele
Psühhodiagnostika: seisundi, isiksuse ja kognitiivsete funktsioonide hindamiseks, ravi planeerimiseks ning efektiivsuse jälgimiseks kasutatakse vajadusel erinevaid psühhomeetrilisi teste.