Post-traumaatiline stressihäire tekib hilinenud reaktsioonina erakordselt hirmutavale või katastroofilisele sündmusele, mis põhjustab märgatava distressi peaaegu kõigil inimestel (näiteks loodusõnnetus või muu katastroof, sõda, raske õnnetus, surma pealtnägemine, piinamise ohvriks olemine, terrorism, vägistamine või muu kriminaalne tegevus). Tüüpilisteks sümptomiteks on trauma korduva läbielamise episoodid pealetükkivates kujutlustes ja unenägudes, mis ilmnevad püsiva emotsionaalse tuimuse foonil, eraldumine teistest inimestest, anhedoonia ning traumat meenutavate tegevuste ja situatsioonide vältimine. Tavaliselt esineb hirm traumat meenutavate objektide ja tegevuste suhtes ning inimene püüab nendega kokkupuudet vältida.
Post-traumaatilise stressihäire ravis kasutame kognitiiv-käitumisteraapia ja eksponeerimisravi tehnikaid.
Kognitiiv-käitumisteraapiat (Bryant jt, 1998, 1999) kasutatakse ennekõike häire subakuutses faasis (2-4 nädalat peale traumat) vähendamaks sümptome ja vältimaks häire kroonilise kulu väljakujunemist. Teraapia algul konseptualiseeritakse häire: traumale eelnenud uskumused, sündmuse ja sellele järgneva tõlgendamine, trauma meenutamine (mõtted, kujutluspildid), mälu iseärasused, reaktsioonid tajutud ohule (vältimine, turvalisuskäitumised), info töötlemine. Teraapia käigus õpib patsient leidma ja vaidlustama traumaga seotud negatiivseid uskumusi ning vähendama häiret säilitavat vältimis-ja turvalisuskäitumist. Häire hilisemas faasisi kasutatakse neid meetodeid koos eksponeerimisraviga.
Eksponeerimisravi (Foa jt, 1999) kasutatakse häire kroonilises faasis ning sekkumiste peaeesmärgiks on vähendada tendentsi vältida traumaga seotud negatiivseid kogemusi. Teraapia algul konseptualiseeritakse häire: traumale eelnenud negatiivsed uskumused, sündmuse ja sellele järgneva tõlgendamine, trauma meenutamine (mõtted, kujutluspildid), mälu iseärasused, reaktsioonid tajutud ohule (vältimine, turvalisuskäitumised), info töötlemine. Järk-järgulise eksponeerimise abil vähendatakse patsiendi reaktsiooni traumaga seotud mõtetele, tunnetele, kujutluspiltidele ning keskkonnatingimustele. Kognitiivse ümbertõlgendamise abil vaidlustatakse aktiviseerunud negatiivseid uskumusi. Vajadusel õpitakse süstemaatilise lihaslõdvestuse tehnikaid pingetunnete vähendamiseks.
Teraapia vorm: individuaalne psühhoteraapia
Teraapia maht: 8-18 seanssi
Psühhodiagnostika: seisundi, uskuste ja kognitiivsete funktsioonide hindamiseks, ravi planeerimiseks ning efektiivsuse jälgimiseks kasutatakse vajadusel erinevaid psühhomeetrilisi teste.