Kõne- ja keelehäired on häired, mis mõjutavad inimese võimet rääkida, mõista või kasutada keelt tõhusalt. Need võivad olla kaasasündinud või omandatud ning esineda erinevas raskusastmes. Kõne- ja keelehäirete ravi sõltub häire tüübist ja raskusastmest ning sageli kaasatakse logopeed, kes aitab parandada suhtlemisoskusi ja arendada kõne- või keeleoskust. Peamised kõne- ja keelehäired, millega logopeed tegeleb, on:
Afaasia
Afaasia on keelehäire, mis tekib aju kahjustuse tagajärjel ja mõjutab inimese võimet rääkida, mõista, lugeda ja kirjutada. Afaasia korral kahjustub kõnelemine ja/või kõnest arusaamine. Lisaks võib kahjustuda lugemine, kirjutamine ja neelamine.
Düsartria
Düsartria puhul on kahjustatud kõnes osalevate lihaste jõud, liigutuste kiirus, ulatus, ajastus, püsivus ja täpsaus, mistõttu kõne on ebaselge.
Düslaalia
Düslaalia on hääldushäire, mille korral esineb lapsel või täiskasvanul ühe või mitme hääliku hääldamisel probleeme. Probleemiks võib olla hääliku asendamine, moonutatud hääldamine või puudumine.
Düsleksia
Düsleksia on lugemishäire, mille puhul inimese lugemisoskus on sobiva õpetuse ja normaalse intellekti juures oluliselt puudulikum, kui võiks eeldada tema muude võimete juures.
Düsgraafia
Düsgraafia on spetsiifiline õigekirjahäire, , mis mõjutab inimese võimet selgelt ja õigesti kirjutada ning see ei ole seostatav arengulise ebaküpsuse, neuroloogilise häire, nägemisvaeguse ega puuduliku õpetamismetoodikaga.
Kogelus
Kogeluse korral inimene küll teab, mida öelda, kuid ta pole selleks kõnetakistuse tõttu võimeline. Kogelus tekib inimese tahtest sõltumata ja ta ei suuda seda tihti kontrollida.
Arenguline keelepuue
Arengulise keelepuude puhul on tegemist kõne arengu mahajäämusega, mis on püsiv ja ei möödu aja jooksul iseeneslikult.
Düsfaagia
Neelamishäire ehk düsfaagia on häiritud toidu liikumine suust läbi neelu ja söögitoru makku. See võib põhjustada köhimist, lämbumist, valu neelamisel või toidu sattumist hingamisteedesse.