Ülemäärase muretsemise ja üldistunud ärevushäire kognitiiv-käitumuslik grupiteraapia

Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus Sensus pakub teaduslikult tõestatud efektiivsusega ülemäärase muretsemise või üldistunud ärevushäire kognitiiv-käitumuslikku grupipsühhoteraapiat.

Millal on muretsemine ülemäärane?
Kõik inimesed muretsevad aeg-ajalt. Igapäevased mured on enamasti seotud kindlate olnud või eesootavate sündmustega. Ikka muretsetakse peamiselt lähedaste, tervise, töö või tuleviku pärast. Enamik inimesi ei muretse aga pikka aega järjest ning suudavad muretsemise mõne aja pärast lõpetada. Nii ei kesta ka sellest tulenev ebamugavustunne kaua ja see ei häiri igapäevaelu.
Osad inimesed aga kogevad kontrollimatut muretsemist. Nad muretsevad paljude asjade pärast, sageli, pikka aega järjest ning neil on raske oma muretsemist lõpetada. Seetõttu tunnevad nad püsivat lainetavat ärevustunnet, mis ei ole otseselt seotud ümbritseva keskkonna ega elusündmustega. Enamasti kaasnevad ülemäärase muretsemisega keskendumisraskused, uneprobleemid, kiire väsimine, halb eelaimdus ning ebameeldiv lihaspinge. Sellist seisundit nimetatakse üldistunud ärevushäireks.

Mis on üldistunud ärevushäire?
Üldistunud ärevushäire on kõige sagedamini esinev ärevushäire. Elu jooksul esineb seda kuni 5%-l inimestest. Üldistunud ärevushäirega on tegemist siis, kui päevi, kus eelpool nimetatud sümptomeid esineb, on rohkem, kui päevi, millal neid pole ning see on kestnud vähemalt kuus kuud. Muretsetakse tavaliselt mitmete erinevate asjade pärast ning see häirib igapäevaelu, tööd või suhteid. Väga sageli esineb ülemäärane muretsemine koos teiste ärevus- (sagedamini sotsiaalfoobia või paanikahäirega) või meeleoluhäiretega.

Mida kognitiiv-käitumuslikus grupiteraapias õpitakse?
Üldistunud ärevushäire ravis on efektiivseks osutunud kognitiiv-käitumuslik teraapia (Borkovec & Costello, 1993) ja metakognitiivne psühhoteraapia (Wells, 2000). Grupiteraapias kasutatakse sekkumistehnikaid, mis keskenduvad ülemäärase muretsemise ja üldistunud ärevushäire säilimismehhanismide muutmisele.

Grupiteraapias õpitakse:
• aktsepteerima ebakindlust, ebamäärasust ja negatiivseid emotsioone;
• hindama ja vaidlustama ebakohaseid uskumusi (kõrged standardid ja perfektsionism);
• teadvustama oma muretsemise funktsioone;
• eristama hetkeprobleeme hüpoteetilistest probleemidest;
• toimetulekustrateegiaid ja efektiivset probleemilahendust.

Grupiteraapias kasutatakse:
• kognitiivseid ja käitumuslikke tehnikaid muretsemisega seotud irratsionaalsete mõtete ja uskumuste vaidlustamiseks;
• tehnikaid tähelepanu treenimiseks;
• tehnikaid muremõtetest distantseerumiseks;
• kodutööd seansside vahepealsel ajal.

Täpsem info, gruppi registreerimine ja esimese individuaalseansi kokkuleppimine1 tel 53415708 või e-mailil sensus@sensus.ee.


1Individuaalseansi ja vajadusel uuringu eest tasumine vastavalt hetkel kehtivale hinnakirjale.

IMAGO